EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98% õhust. EPS soojusisolatsioonplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPS´i graanulid on osaliselt avatud mikropooridega, millesse vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine nendes toimub. Selline mikropoorne, homogeenne materjal tagab soojustatava konstruktsiooni suurepärased ehitus- füüsikalised ja mehaanilised omadused.
Vahtpolüstüreen (EPS) ei ole ainult isolatsioonmaterjal, vaid see on ka innovatiivne ehitusmaterjal, mis sobib paljude ehitusprojektide projektsioonilise ja konstruktsioonilise terviklikkuse saavutamiseks. Erinevate andmete kohaselt leiutati EPS 1920 ndatel aastatel Saksamaal. Kuid esimesena maailmas taotles vahtpolüstüreenvormi patendi Warner Gregory aastal 1966 USAs. Tema vahtpolüstüreeni vormi nimetati „vahtvormiks”. Hiljem kaitses Gregori patente mitmes Euroopa riigis.
Alates 1950ndatest on EPSi peetud põhiliseks soojusisolatsioonmaterjaliks, kuid viimase aastakümne jooksul on oluliselt kasvanud EPSi kasutamine uutes valdkondades nii tööstuses kui ka majapidamises. Üle kolmekümne aasta on EPS isolatsioonimaterjalid olnud laialdase uurimis- ja arendustöö objektiks. Ka Estplast tooted on valminud põhjaliku arendustöö tulemusena ning alluvad pidevale kvaliteedikontrollile. Laia kasutusala ehituses katusest nullkorruseni tagab EPSi tööstuse tootearendus tulemustega, mis näitavad, et EPS on suhteliselt universaalne.
 |
HEA SOOJA-PIDAVUS
|
 |
HELIKINDLUS ja TOIMIMINE TUULETÕKKENA |
 |
NIISKUS- KINDLUS |
| EPS-materjal koosneb 98% tema kinnises kärgstruktuuris olevast liikumatust õhust. Liikumatu õhk on teatavasti parim looduslik soojusisolaator. Polüstüreenplasti sisaldus materjalis on kõigest 2% - selline kombinatsioon tagabki EPS-plaatidele suuresuurepärased soojust isoleerivad omadused. EPS-plaatide soojusisoleerivad isoleerivad omadused säilivad ka niisketes tingimustes ja madalatel temperatuuridel. Soojuspidavus ei vähene kasutusaja jooksul. |
Helikindlus ja toimimine tuuletõkkena on EPS-soojustuse lisaväärtused. Soojustades Estplast EPS-plaatidega, pole vaja täiendavalt kasutada tuuletõkkeplaati ja konstruktsioonide helikindlus paraneb. |
Niiskuskindlus - EPS-soojustusplaadid ei ole hügros-koopsed. Materjali veeimavus on oluliselt väiksem kui mineraal-villadel. Isegi pikaajaliselt vette uputatuna imavad EPS-soojustus-plaadid vett vaid mõne protsendi mahukaalust, sealjuures erineva tihedusega materjali veeimavus on praktiliselt ühesugune. Materjali niiskuskindlus võimaldab seda kasutada vundamentide soojus-tamisel ja otseses kontaktis pinnasega. |
|
|
 |
SUUR KOORMUS- TALUVUS
|
 |
PÜSIVATE MÕÕTMETEGA
|
 |
MITTEVANANEV |
| Suur koormustaluvus. Lühi- ja pikaajaline suur koormustaluvus on EPS-materjali üks tähtsamatest omadustest. Võrreldes mineraalvilladega on EPS-soojustusmaterjali koormus-taluvus materjali madala tiheduse juures märgatavalt parem. |
Püsivate mõõtmetega - EPS-soojustus on ehitus-konstruktsioonis püsiv, seda kogu ehitise ekspluatatsiooni vältel. EPS-soojustusmaterjal ei vaju, kahane ega nihku konstruktsioonis. |
Mittevanaev - kogu ehitise eluea vältel. EPS-soojustuse omaduste kvaliteet ei kahane. Materjali minimaalne veeimavus tagab koormustaluvuse ja soojusisolatsioonivõime säilimise niisketes tingimustes. EPS-soojustusmaterjal ei loo EPS kasvupinnast mikroorganismidele, ei kõdune, hallita ega mädane, on keemiliselt püsiv. |
|
|
 |
KASUTAMIS- MUGAVUS |
 |
KESKKONNA- SÕBRALIKKUS |
 |
RASKESTI SÜTTIV |
Kasutamismugavus - tänu kergusele on EPS-plaate mugav ja lihtne käsitseda, neid saab hõlpsalt soovitud mõõtu lõigata tavaliste tööriistadega. Ehitaja jaoks on äärmiselt oluline, et EPS-toodete töötlemisel ja paigaldamisel pole vaja kasutada kaitsevahendeid - EPS on mürgitu, lõhnatu, ei eralda töötlemis-tolmu, ei tekita nahaärritusi. |
Keskkonnasõbralikkus - materjal toodetakse, kasuta-takse ja utiliseeritakse kahjustamata ümbritsevat keskkonda ja inimeste tervist. EPS on 100 % taaskasutatav, puhtaim ja ohutuim soojustusmaterjal - seda kinnitab fakt, et EPS-i kasutatakse ka toiduainete pakkematerjalina, mänguasjades jm. |
Raskesti süttiv - kõik Estplast EPS-soojustusmaterjalid on toodetud tuldtakistavat ainet - antipüreeni - sisaldavast toorainest ja vastavad standardi EN ISO 11925-2 tuleklassi E nõuetele (Euroklass), st. on raskesti süttivad. Estplast EPS-soojustus-materjalide kasutustemperatuur on -200 °C kuni +85 °C. |

|
| KUIDAS TOODETAKSE? |
EPSi tootmiseks kasutatav polüstüreengraanulid tarnitakse juhtivate polüstüreenitootjate käest. Polüstürrenigraanulid on läbimõõduga 0,5 kuni 1,3 mm. Graanulite tootjad valmistavad graanuleid kindla koostisega. Polüstüreeni graanulid sisaldavad vähesel määral looduslikku gaas, pentaani. Polüstüreeni graanulid tarnitakse ühe tonnistes pakendites, mida ladustatakse selleks ettenähtud kindlate keskkonnatingimustega laos.
EPS tootmise esimene etapp on eelpaisutus. Tooraine juhitakse eelvahutisse ning paisutatakse kindlaksmääratud mahuni. Sellega määratakse ära materjali soovitud mahukaal, mis on EPS´i üheks tähtsaimaks näitajaks ja millest on otseses sõltuvuses kõik tema mehhaanilised ja soojuslikud omadused. Graanulite paisutamine toimub küllastunud auru keskkonnas ~ 96±4ºC juures. Graanuli kest pehmeneb, gaas tema sees paisub ning tera suureneb. Pärast eelvahustamist paisutatud graanulid jahutatakse ja transporditakse torustikku pidi stabiliseerimismahutisse.
|

|
|
Teine tootmisetapp on graanulite stabilisatsioon. Paisutatud graanulid transporditakse torujuhtmestiku kaudu tekstiilist stabiliseerimissilodesse. Sõltuvalt materjali tihedusest, tooraine tüübist, stabiliseerimistemperatuurist hoitakse graanuleid silodes 4 - 60 tundi, et säiliks materjali mahukaal enne ploki vormimist.
Kolmas etapp on plokkide vormimine vormimisseadmes. Vormimisseade koosneb hermeetilisest plokivormist ja juhtpuldist.Paisutatud ja stabiliseeritud graanulid transporditakse torustikke pidi plokivormi. Estplast Tootmine OÜ poolt kasutatav plokivorm on täisautomaatne Kinnine plokivorm täidetakse tervenisti eelpaisutatud ja stabiliseeritud graanulitega. Läbi graanuleid täis vormi juhitakse aur, mis muudab graanulite pinna pehmeks ning aktiveerib graanulites oleva gaasi. Seejärel jäetakse vorm auru rõhu alla. Sel ajal vormub graanulitest piiratud ruumala tingimustes plokk. Järgnevalt on vajalik ploki mahajahtumine, et graanulites olev gaas ei jätkaks ploki kontrollimatut paisutamist pärast ploki vormist väljumist. Jahutamiseks kasutatakse vaakumaparatuuri, mis imeb plokist välja koos auruga ja liigse niiskuse. Kui ploki rõhk vormi seinale langeb nõutud väärtuseni, avaneb vormi uks ning plokk eemaldatakse vormist. Ühe ploki vormistamiseks kulub, sõltuvalt materjali mahukaalust, aega 2-6 minutit.
EPSi tootmise neljas etapp on vahtpolüstüreenplokkide stabilisatsioon. Pärast plokivormist väljumist ja enne plaatideks lahti lõikamist on vajalik, et plokid stabiliseeruksid. Stabilisatsiooniperiood kestab mõnest tunnist mõne päevani, fassaadiplaatideks toodetud plokkidel vähemalt 2 nädalat. Stabilisatsiooniperioodi vältel plokvormist suure aururõhu ja vaakumi mõju all olnud plokid jahtuvad ning neist eraldub lõikamist takistav niiskus.
Viies etapp on toodete lõikamine termolõikeseadmega. Lõikamine toimub kuumade volframist traatidega.Traate kuumutatakse elektriga ja kuumutusseadmete takistuskarakteristikud võimaldavad saavutada kuumust 200-420°C. Nõutavasse pikkus- ja laiusmõõtu lõikamiseks liiguvad traadid automaatselt läbi ploki. Tooteid on võimalik lõigata alla millimeetrise täpsusega. Lõikamisprotsessi juhitakse arvutiga.
Meie toormaterjali tarned, tootmisvõimsus, tootmiskvaliteet, valmistoodangu lao suurus võimaldab kõrgeimal tasemel teenindust ja lühikesi tarnetähtaegu.
|
| ESTPLAST KATSELABOR |
 |
|
Estplast kontrollib oma toodete kvaliteeti Eestis ainulaadse ja maailmas ühe juhtiva testimismasinate tootja seadmega Tinius Olsen H5K-T UTM.
Katseid viiakse läbi iga kahe tunni tagant ning need vastavad standardile EVS-EN 13163
PEAMISED TESTIMISED, MIS LÄBI VIIAKSE ON:
- tulekatsed - pikkuse ja laiuse määramine - paksuse määramine - täisnurksuse hindamine - tasasuse määramine - näivtiheduse määramine - survepinge määramine (2-3 korda päevas) - paindetugevuse määramine (kord kolme kuu jooksul)
Kõik katse tulemused säilitatakse ning saadud andmete põhjal tehakse pidevat kvaliteediarendust.
Soojusjuhtivuse ja veeimavuse katseid viiakse läbi sertifitseeritud laborites Eestis ja Soomes.
|
|